Funny dude!

njah täna siis algas lõbu peale.See oligi täpselt see mida ootasin.Vähemalt oleks hea nii väita aga tegelikkus on et ma ei osanudki midagi oodata.Päev mis algas sellega et suht viltu läks, lõppes suht tulemuseta.Paneb mõtlema mille pärast ma võitlen.Mille eest?Kas sel on mõtet? Ja vastuse sain ma siis kui astusin sisse lasteaia uksest ning nägin seda väikest poissi seal ringi jooksmas.Sel hetkel oli jälle kõik nii super rahulik.Rahu aga kipub kiirelt kaduma kui tekib hetk omaette.
Eile hommku poole olin suht õnnelik et sain nii vara maalt tagasi koju tulla.Poleks tahtnud jälle neid kõiki küsimusi kuulata.Püüan ennast lihtsalt piisavalt tegevuses hoida et ei peaks süvenema ellu enesesse. Eile siis koju tulles hakkasingi koristama ja möllama.Katsetasin oma printerit hoolega ja tegime poisiga üle tüki aja miskit korralikku süüa.Mitte lihtsalt võileiba ja pakisuppi nagu viimasel ajal kombeks.Millegi pärast tuli jälle see emaduse hoog peale.Tunne on täpselt sama mis siis kui ta veel pisike oli.Ainult selle vahega et oleme nüüd vaid kahekesi.Kuigi see üldiselt ongi tore et oleme kahekesi on see ka suhteliselt kurnav.Fun, fun, fun on läbi saamas.Aga mis mind viimasel ajal häisima on hakanud on tundeus kõige mind ümbriteva vastu.Mulle ei meeldi see kelleks ta mind muutnud on.Aegajalt ikka meenudtan milline olin varem ja oi oi kui palju aega sellest möödas on.
Aga on miski mis ei muutu iialgi.Liiga leebe olen...Ja see pole teatud olukordades üldse mitte meelitav!

Pläss nuh...väga uus sõna:D
Aga jh sain hunniku nänni jälle ja ex nu ikka teeb rõõmsaks aga seegi rõõm jääb järjest lühemaks...
No nii ikka ei saa ju.Kui juba nänn ka tuju üleval ei hoia siis on asi niru...
Ja mix on tuju niru?No mis asja mix mitte?? Ärgu inimesed küsigu küsimusi kui teavad vastuseid...mõelda tuleb natikene:)
Muidu vastiku ilmaga suht unine päev ja arvestades mis kell ma magama sain on see ikka väga hea tulemus.Aga ikka ja jälle tahaks maailma parandada.Viimasel ajal olen ikka väga hakanud uudiseid vaatama ja avastanud et ikka väga pahupidi on maailm.Hull värk ikka küll aga miskit teha pole.Elame päev korraga ja küll kõik taas paika loksub:)
Jube kena värk. Ei mingeid pläss riideid enam onju...hmm I don´t think so. Tegelikult pole ju vahet kas on firma asi või mitte kui ikka asi korralik pole siis ma ei taha seda ja kõik.Ma ei taha miskeid nõmedaid cK teksaseid kui nad mulle ei sobi.No võiks nagu aru saada ex.Ja võiks taibata ka et ma tahan rahu.Tahan üksi oma kodus olla. Mitte iga õhtu ühte ja sama juttu kuulata.No palju võib vihjeid teha.Oh jah...
Muidu superlux unine päev jälle ja päris mitu mitte nii superluxi ees ootamas.
Kenaaaaa:DD

no mai tea..

Tänase päeva saavutus...hmmm avastasin jälle et oskan oma elu suurepäraselt keeruliseks elada.Superlux ju.Hea teada et vähemalt mõni asi on suurepäraselt selgeks saanud.Siiski siiski ei saa ma kuskilt poolt mööda ja imestan ikka veel mõne viimase aja ajukangelase üle.Ma mainisin vist eeelmises sissekandes poole sõnaga unistamis ja pean täpsustama veelkord et unistamine ja reaalsus tuleks ikkagi eraldi hoida.Ei ole mõtet hakata ette kujutama et oled mingi rooma paavst no ja 007 kindlasti mitte:D
Üldse on miski väga segane päev täna.Litutasime pool päeva trtus ringi ja siis istusin õhtu otsa täiesti tühjas olekus.Millgipärast on selline olek ja närv on sees.Ei taha kohe üldse mitte sinna tööle minna...Pole hea tunne selle koha pealt viimasel ajal.
Viimasel ajal tundub üldse igal pool kõik nihu oleva...Ja mitte ainult minul vaid ka kõigil teistel igalpool.Ei mõista mis maailmas toimub ja hirmuga ootab homset....

Vot ma tahaks ka filmis elada.Tahan jh!Tahan ka et minu filmil oleks õnnelik lõpp!Tahan ka loojangule vastu kapata oma elu armastusega ja valgel hobusel.Lepiksin ka tglt ükskõik mis värvi mis hobusega.Kasvõi Pippi omaga.Mul poh noh.
Ma tahan et mu õlal istuks väike inglike kes õpetaks kuidas elu elada.Tahan šokolaadi jõgesid,härjapõlvlasi ja rahapuid.Tahan Täiuslikku muinasjutu maailma.Tahan hommikust kastet mis oleks teemanti piiskadega.Tahan päikest mis ei kõrveta.Tahan rohelist teletupsu muru.Tahan lilli mis ei närtsi.Tahan süüa suhkruvatti ilma herilasteta ja mõtlematta mitu kalorit need annavad.Tahan maailma mida pole olemas.Tahan elu mida ei saa iialgi.
Tahan liiga palju.Aga mix mitte?Miks pole sellist maailma olemas?
Ma arvan et ma pole ainuke kes on nii mõelnud.Ja ma arvan et paljud hakkaksid kohe seletama et see pole võimalik ja et tule maa peale tagasi mis sa unistad koguaeg.Ja siis tekib küll tunne et kukutaks sellise lause ütlejad jala otsa.Miks unistada???
Daaaa elu on terves maailmas siis tõesti niii fucking ilus et elada seda ainult reaalses maailmas???Mis mõttes nagu????Kas see on ok et nii palju inimesi elab näljas??On see ok et lastel on relvad käes???On ok et iga päev sureb niiiii kohutavalt palju inimesi???Ja mul on POHHHH et me ei saa ju tervet maailma päästa.Mul on sügavalt pohhhhh!!!Aga sellepärast ju unistataksegi.Unistused ongi ju selleks et pääseda kasvõi millisekundiks kogu selle õnnetu maailma eest.Õnnetuks teeb vaid see et need jävadki ainult unistusteks.
Terroristid pole õppinud seebikatest ära oskust mõista kuidas nad ikka eksisid ja et oh kuidas nad enne ei mõistnud et see 2 kuune imik, kes istus ema süles seal majas mille nad just õhku lasid, oli ilmsüütu.Aga oleks ju hea mõelda et ta ei saanudki surma vaid tuli superman ja päästis ta ära???Mina küll mõtlen nii.Ma mõtlen miks eilses avariis jälle nii palju hukkunuid oli,ma mõtlen et kaksiktornid võiksid ikka veel püsti olla.Ma mõtlen mis tunne neil võis olla ja tõepoolest ma tunnen neile kaasa.Ma mõtlen väga paljudest asjadest aga lõpuks kui reaalsus jälle kohale jõuab ja ma nö tajun hetkeks et mis tglt toimub siis ikka ehmatan ära küll.On ikka pidevalt juhtunud et vaatan Rassule otsa ja ehmatan ära et mis moodi see minu laps saab olla ja et kas m tõesti vastutan kellegi eest?
Huh kui vastikud hetked need on...
Aga nii ma võingi kribama jääda...
point on selles et unistage inimesed!elu on vähemalt hetkekski ilus:))